Vastu võetud komisjoni 06. 05. 2011 koosolekul
Täiendatud komisjoni 19.06.2012 koosolekul
Täiendatud komisjoni 20.04.2016 koosolekul
I. Üldsätted
1. Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjon (edaspidi: komisjon) on erakonnaseaduse § 1210 alusel moodustatud komisjon, mis lähtub oma tegevuses erakonnaseadusest, haldusmenetluse seadusest, asendustäitmise ja sunniraha seadusest, muudest riigiasutuste tööd reguleerivatest õigusaktidest ja käesolevast töökorrast.
2. Komisjoni ülesandeks on kontrollida erakonna, valimisliidu ja üksikkandidaadi tegevuse vastavust erakonnaseaduses sätestatud nõuetele.
3. Komisjoni volitused kestavad viis aastat.
4. Komisjoni postiaadress on Lossi plats 1a, 15165 Tallinn.
5. Komisjoni asjaajamise ja tehnilise teenindamise tagab Riigikogu Kantselei. Komisjoni teenindavad ametnikud kuuluvad Riigikogu Kantselei koosseisu.
6. Komisjoni tegevust finantseeritakse riigieelarvest.
II. Komisjoni esimehe ja aseesimehe valimine
7. Komisjoni esimehe ja aseesimehe valib komisjon oma liikmete hulgast komisjoni esimesel koosolekul salajasel hääletamisel.
8. Kõigepealt valitakse esimees ja seejärel aseesimees. Iga komisjoni liige võib esitada esimehe ja aseesimehe kandidaate. Kandidaat peab andma kandideerimiseks nõusoleku.
9. Komisjoni esimehe ja aseesimehe valimisel on komisjoni liikmel üks hääl.
10. Valituks osutub kandidaat, kes saab rohkem kui poole komisjoni liikmete häältest. Kui kandidaate on ainult üks, osutub ta valituks, kui tema poolt antakse rohkem hääli kui tema vastu.
11. Kui ükski kandidaat ei saa üle poole komisjoni liikmete häältest, korraldatakse valimise teine voor kahe esimeses voorus enim hääli saanud kandidaadi vahel. Valituks osutub kandidaat, kes saab enam hääli. Häälte võrdsuse korral heidetakse liisku.
III. Komisjoni esimehe ja aseesimehe volituste lõppemine
12. Komisjon võib avaldada komisjoni esimehele või aseesimehele umbusaldust. Ettepaneku avaldada komisjoni esimehele või aseesimehele umbusaldust võivad teha vähemalt kaks komisjoni liiget ühiselt. Ettepanek võetakse päevakorda hiljemalt järgmisel koosolekul pärast ettepaneku tegemist. Esimehele või aseesimehele on avaldatud umbusaldust, kui ettepaneku poolt hääletab üle poole komisjoni liikmetest.
13. Kui komisjoni esimees või aseesimees astub esimehe või aseesimehe kohalt tagasi või ta kutsutakse ennetähtaegselt komisjoni liikme kohalt tagasi või talle avaldatakse umbusaldust või ta sureb, valitakse uus esimees või aseesimees hiljemalt komisjoni järgmisel koosolekul.
IV. Komisjoni esimehe ja aseesimehe töökohustused
14. Komisjoni esimees:
14.1. korraldab komisjoni tööd;
14.2. esindab komisjoni;
14.3. koostab komisjoni koosoleku päevakorra projekti ja kutsub kokku koosoleku;
14.4. juhatab komisjoni koosolekuid;
14.5. kutsub komisjoni koosolekule teisi isikuid;
14.6. kirjutab alla komisjoni dokumentidele;
14.7. viseerib komisjoni arved ja maksekorraldused;
14.8. täidab muid käesolevast töökorrast tulenevaid ülesandeid.
15. Komisjoni aseesimees asendab komisjoni esimeest viimase äraolekul või muudel juhtudel, kui esimees ajutiselt ei saa oma ülesandeid täita. Esimees teavitab oma äraolekust eelnevalt aseesimeest ja võimaluse korral teisi komisjoni liikmeid.
V. Komisjoni koosolek
16. Komisjoni töövorm on koosolek. Punktis 27 sätestatud tingimustel ja korras võib komisjon teha otsuseid koosolekut pidamata.
17. Komisjoni koosolekud toimuvad vastavalt vajadusele komisjoni esimehe määratud ajal.
18. Komisjon koosoleku kutsub kokku komisjoni esimees. Komisjoni esimese koosoleku kutsub kokku eelmise Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjoni esimees või ase-esimees hiljemalt seitsmendal päeval pärast komisjoni volituste algust.
19. Komisjoni esimees teeb koosoleku aja komisjoni liikmetele teatavaks ning saadab neile päevakorraprojekti ja päevakorraga seotud dokumendid hiljemalt viis päeva enne koosoleku päeva.
20. Koosoleku alguses kiidetakse heaks koosoleku päevakord. Enne päevakorra heaks-kiitmist võib komisjon päevakorraprojekti muuta.
21. Komisjoni koosolekut juhatab esimees, viimase äraolekul aseesimees. Kuni esimehe ja aseesimehe valimiseni juhib koosolekut komisjoni vanim liige. Komisjoni esimees või ase-esimees võib volitada koosolekut juhatama mõne teise komisjoni liikme.
22. Komisjoni koosolekul võivad osaleda üksnes komisjoni liikmed, asendusliikmed, komisjoni teenindavad ametnikud ja koosolekule kutsutud isikud. Komisjoni koosolekul ei või osaleda liige ja asendusliige, kellel on kehtiv kriminaalkaristus tahtlikult toimepandud kuriteo eest. Komisjoni asendusliikmel on sõna- ja hääleõigus vaid siis, kui ta asendab äraolevat komisjoni liiget.
221. Lähtuvalt korruptsioonivastase seaduse § 11 lg 1 punktist 1 ei või komisjoni koosoleku päevakorrapunkti ega käesoleva töökorra punktis 27 nimetatud otsustusprotsessist ega päevakorrapunktiga seotud muust infovahetusest võtta osa komisjoni liige ja asendusliige, kui päevakorrapunkt puudutab järelevalve teostamist isiku enda või temaga seotud isiku üle. Temaga seotud isikuks loetakse korruptsioonivastase seaduse §-s 7 nimetatud isikud.
VI. Komisjoni otsustusvõimelisus ja otsuste vastuvõtmine
23. Komisjon on otsustusvõimeline, kui koosolekust võtab osa üle poole liikmetest, nende hulgas esimees või aseesimees.
24. Kui ükski komisjoni liige ei nõua hääletamist, loetakse komisjoni otsus vastuvõetuks ühehäälselt. Kui vähemalt üks komisjoni liige nõuab küsimuse otsustamist hääletamise teel, viiakse läbi hääletamine. Igal komisjoni liikmel on üks hääl.
25. Komisjoni liikmel ei ole õigust hääletamisest keelduda ega erapooletuks jääda. Hääletamine komisjonis on nimeline. Komisjon teeb otsuseid poolthäälte enamusega, kui käesolev töökord ei sätesta teisiti.
26. Hääletustulemus kantakse protokolli nimeliselt. Komisjoni liige võib nõuda suulise eriarvamuse sisu kandmist protokolli või lisada protokollile kirjaliku eriarvamuse.
VII Otsuste tegemine koosolekut pidamata
27. Kui kõik komisjoni liikmed on nõus, võib komisjon kiireloomulist lahendamist nõudva otsuse vastu võtta koosolekut pidamata. Koosolekut pidamata ei saa valida esimeest ja aseesimeest ega avaldada neile umbusaldust. Kui koosolekut ei peeta, esitab komisjoni esimees komisjoni liikmetele otsustatava küsimuse ja sellega seotud informatsiooni elektrooniliselt. Komisjoni liikme seisukoht peab olema kirjalikult taasesitatav.
VIII Komisjoni protokoll
28. Komisjoni koosolekud protokollitakse. Protokolli kantakse:
28.1. koosoleku järjekorranumber;
28.2. koosoleku toimumise aeg ja koht;
28.3. koosolekust osa võtnud komisjoniliikmete nimed;
28.4. koosolekule kutsutud ja koosolekust osa võtnud isikute nimed;
28.5. koosolekul toimunud arutelu põhisisu;
28.6. tehtud otsused ja hääletustulemused;
28.7. komisjoniliikme eriarvamus.
29. Kui otsus tehakse koosolekut pidamata, kantakse protokolli:
29.1. otsustamisest osa võtnud komisjoni liikmete nimed;
29.2. otsuse tegemise aeg:
29.3. arutelu põhisisu;
29.4. tehtud otsused ja hääletustulemused;
29.5. komisjoni liikme eriarvamus.
30. Komisjoni koosoleku ja koosolekut pidamata tehtud otsused protokollib komisjoni teenindav ametnik. Komisjoni esimees või tema volitatud ametnik saadab protokolli viie tööpäeva jooksul pärast koosolekut või koosolekut pidamata tehtud otsust kõigile komisjoni liikmetele. Komisjoni liikmed võivad kahe tööpäeva jooksul arvates protokolli saamisest esitada sellesse parandusi. Protokollile kirjutavad alla komisjoni esimees ja protokollija kolme tööpäeva jooksul arvates paranduste esitamise tähtaja möödumisest. Allkirjastatud protokoll avalikustatakse esimesel võimalusel komisjoni veebilehel.
IX. Komisjoni lepingud ja asjaajamine
31. Komisjon võib otsustada ekspertiiside, uuringute ja analüüside tellimise ning sõlmida töövõtulepinguid. Komisjoni liikmetele hüvitatakse tööga seotud kulutused kulu tõendavate dokumentide alusel.
32. Komisjoni dokumentide loetelu kehtestab Riigikogu Kantselei direktor kooskõlastatult komisjoniga. Komisjoni dokumendid registreeritakse Riigikogu Kantselei dokumendi-registris.
33. Komisjoni asjaajamises lähtutakse Riigikogu Kantselei asjaajamiskorra ja raamatu-pidamise sise-eeskirja nõuetest, arvestades komisjoni töö erisusi.
X. Komisjoni liikmete tasustamine
34. Komisjoni liikmed ja asendusliikmed saavad tasu koosolekust osavõtmise ja komisjoni muude ülesannete täitmise eest tunnitasu alusel vastavalt erakonnaseadusega kehtestatud määras.
35. Töötasu arvestamise perioodiks on kalendrikuu.
36. Töötasu makstakse komisjoni liikme poolt nimetatud pangakontole